Erinevatel rihmadel on erinev tähendus

Vöö (vöö) on vöö, mida kasutatakse vöökoha sidumiseks. Kui vöö on valmistatud nahast, nimetatakse seda vanasõna järgi ka vööks.
Vöökonksude valmistamise tooraineks on enamasti metallid, nagu kuld, hõbe, vask, raud jm, samuti kasutatakse jadei, kivi, luud, puitu, kuid neid pole palju. Samuti on konksu kujus palju ilmseid muutusi, mis on tingitud aegade ja piirkondade erinevustest. Mõnest tehakse pulgakujuline, mõnest nukukujuline, mõnest loomakujuline, mõnest linnukujuline, mõnest inimesekujuline, mõnest draakonikujuline kujund, samuti on olemas qin, lusikas ja lutsu kujundid. Kuju jne ei saa kirjeldada. Konksu tootmisprotsess on samuti väga omanäoline, osad on graveeritud, osad on inkrusteeritud, osad on graveeritud, osad on valed jne.
Vöö 鐍 ilmus hiljem kui vöökonks. Reaalsed 鐍-objektid, mida olen viimastel aastatel näinud, on kõik tooted pärast sõdivate riikide perioodi. Nn vööpandlaga nimetatakse rõngakujulist pandlast, selle kuju võib olla kandiline või ümmargune ning peen on kinnitatud nööpnõelaga. Selle kasutamisel pange vöö pandlasse ja seejärel sisestage tihvt. Kuna see on seotud tugevamalt kui konks, on see üldiselt populaarne. Pärast Kolme kuningriigi perioodi kasvas järk-järgult nahkvööd kasutavate inimeste arv, samal ajal kui konksude kasutajate arv vähenes iga päevaga ja lõpuks asendati vöökonksud täielikult. Hilisemates põlvkondades populaarsed konksvööd, skorpionvööd, kuldvööd ja jadeist vööd kasutasid konksude asemel vöid ja vöökonksude missioon sai läbi.